• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 30.11.14, 09:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Utiliseerimine aitab hoiduda info väärkasutamisest

Ettevõtte igapäevase töö käigus tekkivate paberite utiliseerimine on oluline vältimaks nii enda kui ka teiste firmade kohta käiva info väärkasutamist, kirjutab G4S infokaitseteenuste müügijuht Vivika Kendra.
G4S infokaitseteenuste müügijuht Vivika Kendra.
  • G4S infokaitseteenuste müügijuht Vivika Kendra. Foto: Erakogu
Seadusega on kehtestatud vaid teatud dokumentide, näiteks raamatupidamisdokumentide säilitamise, arhiveerimise ja utiliseerimise nõuded. Muude töö käigus tekkivate ja kasutatavate dokumentide jm paberite säilitamise ja utiliseerimise üle otsustab iga ettevõte oma sisekorra eeskirjade kehtestamisega ise. Sellele pööratakse aga vähem tähelepanu, sest ei teadvustata veel päris hästi, et igasuguse dokumentatsiooni infokaitse on oluline mitte ainult ettevõttele endale ja tema töötajatele vaid ka teiste ettevõtete teabe kaitsmiseks väärkasutuse eest.
Paberi sisseveo ja utiliseerimise koguste vahe näitab, et umbes pool sissetoodavast paberikogusest jääb Eestis ringlusesse ega jõua taaskasutamiseni. Osa sellest satub ka prügimäele või metsa, kusjuures igal lehel võib olla ka minu ettevõtte jaoks tundlik info –pakkumine kliendile, reklaamiagentuuri ideekavandid, klientide nimekirjad või väljatrükitud meilivahetused, täidetud loosikupongid jms. Samas ei ole minul võimu sekkuda teise ettevõtte töökorraldusse. Ka seadus ei sätesta, kuidas selliseid juhtumeid saaks ära hoida.
Suur hulk pabermaterjale ei vajagi infokaitset. Kuid piisab vähesest, et ettevõttele või ka eraisikule tekitada info väärkasutusega varalist kahju või maine kahjustumist. Infokaitse, erinevalt infoturbest, ei kaitse dokumentidel olevat infot, vaid kaitseb dokumentidel oleva infot väärkasutuse eest.
On selge, et kõiki ettevõtte tegevusi ei pea katma seadustega. Kuid iga juht võiks endale aru anda, mida tähendab nii tema ettevõtte kui ka tema kliendi info sattumine võõrastesse kätesse. Ja kas on mõtet kulutada raha kohtus käimisele või maine taastamisega seotud kuludele, kui saab ka lihtsamalt.
Väiksemates ettevõtetes on kasutusel paberihundid, mis on dokumentide hävitamise seisukohalt võib olla õiged, kuid utiliseerimise ja keskkonnateadliku taaskasutamise seisukohast pole neist palju abi. Kehtiva jäätmekava järgi tuleb jäätmeid sorteerida juba nende tekkekohas s.t kas siis kodus või kontoris. Paberihundist läbi käinud paberid võivad aga lõpuks ikka jõuda prügimäele – see sõltub kas või koristaja teadlikkusest. Paberjäätmete kogumine ettevõttes ja nõuetekohane utiliseerimine aitab kaasa nii info kaitsmisele kui paberi taaskasutamisele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele